Mida võiks teada maksepuhkusest?

Avaldatud | Muu

Nii nagu varasematel kriisiaegadel on ka praeguses eriolukorras tugevalt päevakorda tõusetunud maksepuhkuste küsimus – mis see täpsemalt tähendab, kas võtta, millal võtta, millistel tingimustel võtta, mida see kaasa toob jne.

Selleks, et paremini mõista maksepuhkuse olemust, tuletame meelde olulised aspektid.

Üldiselt käsitletakse maksepuhkuste kontekstis suurema summa ja pikema perioodiga laenuvorme, nt eluaseme- ja kinnisvaralaenud ning sõidukiliisingud, vähemal määral ja pigem erandina tarbimis- ja väikelaene ning järelmakse.

Maksepuhkuse periood jääb enamasti ühe kuni kuue kuu sisse, kuid võib ka olla erandeid.

Tänapäeval võib öelda, et maksepuhkus on laenutegevuse lahutamatu osa ning laiemalt võttes võib selle jagada kaheks – osaline ja täielik maksepuhkus.

Osaline maksepuhkus, nagu nimigi ütleb, viitab sellele, et mingit osa olemasolevast laenumaksest tuleb keerulisest olukorrast hoolimata tasuda edasi. Teisisõnu tähendab see, et laenusumma põhiosamaksed peatuvad, kuid intressimaksed jätkuvad. Siin tasub hoolega maksepuhkuse vajaduse üle järele mõelda, sest intressimaksed ei aita mitte kuidagi vähendada laenujääki ning mida pikemalt sellist maksepuhkust kasutatakse, seda rohkem võetud laenu tagasi makstakse ehk lõppkokkuvõttes muutub laenuvõtjale laen kallimaks, kui esialgu oli arvestatud. Osalist maksepuhkust pakuvad üldjuhul kõik finantsettevõtted ning see kajastub ka ametlikes hinnakirjades.

Täielik maksepuhkus aga tähendab seda, kui mingiks perioodiks laenumaksed täielikult peatuvad. Kaasajal on see võimalus finantsteenuseid pakkuvates ettevõtetes kujunenud aga pigem erandiks.

Maksepuhkusega seoses tasub silma peal hoida ja olla valvas lepingu seniste tingimuste osas, kas need jäävad samaks, muutuvad positiivses või negatiivses suunas, ning milline tasu sellega kaasneb. On igati positiivne, et Eesti Vabariigi Valitsus ja Finantsinspektsioon on ühiselt avaldanud soovi, et kohalikud finantsettevõtted tuleksid praeguses kriisiolukorras maksepuhkuse osas klientidele vastu ning ei rakendaks sellekohaseid teenustasusid ega lepingutingimuste muudatusi kliendi jaoks ebasoodsas suunas. Suuremad pangad on avalikke kanaleid pidi lubanud klientidele selles osas igati vastu tulla.  

Kui maksepuhkuse kasulikkus kokku võtta, siis aitab see ainult hetkel, kui iga sent on arvel, ehk tõesti pere eearve jaoks on oluline, et regulaarseid makseid oleks teatud perioodil minimaalses summas. Maksepuhkuse taotlemiseks tuleb aga pöörduda laenu väljastanud ettevõtte poole.

Kuna Svea tegevusalaks erakliendisuunal on väiksema summa ja lühema perioodiga tarbimislaenud, siis meil maksepuhkuse taotlemise võimalus puudub. Siin on ka loogiline põhjus. Nimelt toimuvad üldjuhul igakuised tagasimaksed väiksemates summades ning maksepuhkuse ajal tuleks tasuda intressimakseid. Seega ei anna maksepuhkuse võimalus enamjaolt laenuvõtjale olulist kasutegurit.

Seepärast paneme inimestele südamele, et uut laenulepingut vormistataks vaid läbimõeldult ja kaalutletult, st laenu võtmise vajadus on vägagi põhjendatud ja ollakse veendunud, et selle teenindamisega saadakse hakkama. Kõigil laenuvõtjal, kes näevad ja mõistavad, et lähitulevikus võib laenu tagasimaksetega probleeme tekkida, palume laenuandjaga ühendust võtta esimesel võimalusel, sest vaid nii on võimalik leida mõlemale osapoolele rahuldav lahendus.

Meiega saab ühendust võtta e-posti aadressil klienditugi@svea.ee ja telefonidel 679 9446, 679 9404 või 679 9441.

 

Avaldatud