Mis on maksehäire ja miks see on laenu saamisel oluline?

Maksehäire võib olla avatud või suletud, kuid mõlemal juhul teeb see krediidiandja ettevaatlikuks ja võib mõjuda otsese takistusena laenu välja andmisel.

Kui isikul on kehtiv ehk avatud maksehäire, annab see krediidiandjale olulise signaali selle kohta, et tal on käesoleval hetkel probleeme rahaliste kohustuste täitmisega ning on vägagi riskantne sel puhul talle uut laenu väljastada, kuna tema majanduslikult raskesse olukorda sattumine on üsna tõenäoline. 

Suletud maksehäire võib samuti laenamisel osutuda probleemiks, kuna see teeb krediidiandja ettevaatlikuks, sest näitab, et isikul on olnud maksete täitmisega probleeme ja keegi ei garanteeri, et neid ei tekiks tulevikus uuesti. Seepärast püüavad krediidiandjad oma riske maandada ning nõuavad sageli laenu taotlejalt, et suletud maksehäirest oleks möödunud vähemalt pool aastat. Nii antakse laenu taotlejale justkui uus võimalus parandada oma makseajalugu ning käituda kohusetundliku ja seadusekuuleka tarbijana. 

On valus tõde, aga üldiselt ei väljasta krediidiandjad avatud maksehäire olemasolul isikule uut laenu. Enamasti ei väljastata laenu ka suletud maksehäire puhul, kui selle sulgemisest on möödas vähem kui kuus kuud. Sama tingimus kehtib meil ka Sveas, ehk kui viimasest suletud maksehäirest ei ole möödunud vähemalt kuus kuud, siis meie laenu ei väljasta. Tutvu lähemalt ka Svea laenu taotlemise tingimustega.

Märge maksehäirest võib otseselt mõjutada ka krediidi tingimusi, kuna võib suurendada intressimäära ja lepinguga seotud kulusid, ühtlasi võib krediidiandja nõuda riskide maandamiseks lisatagatist, milleks võib olla teise isiku käendus või hoopis vara. 

Maksehäired on leitavad maksehäiregistritest, mida Eestis peavad näiteks Creditinfo ja Krediidiregister (taust.ee). Info maksekohustuste mitte täitmise kohta edastavad registripidajatele krediidiandjad, telekomiettevõtted, inkassoteenuse pakkujad jt, kellele on kliendid maksete tasumisel võlgu jäänud. Seepärast saab asjakohast infot ja edasisi juhiseid konkreetse maksehäire kohta just ettevõttelt, kes on vastava maksehäire registrisse sisestanud, st registripidaja ise omal algatusel maksehäiret maha võtta ei saa. 

Maksehäireregistritest leiab infot nii eraisikute kui ka ettevõtete kohta, ehk alati tasub uue koostööpartneri või ettevõtte, kellelt plaanid osta kaupa või teenust, tausta eelnevalt kontrollida, et hilisemaid ebameeldivusi eos vältida. Teise eraisiku tausta ja krediidiajalugu saab kontrollida vaid õigustatud huvi korral (näiteks kinnisvara üürile andmise korral) ning enamasti on see tegevus tasuline.      

Vastavalt seadusele võib maksehäireregistris avaldada isiku võlainfo alles pärast 30 päeva, ehk kui isik on olnud kokkulepitud arvetega võlgnevuses vähemalt 30 päeva. Senise praktika kohaselt aga avaldatakse võlainfo registrites üldjuhul 45 kuni 60 päeva jooksul, mis tähendab, et võlgnikule antakse justkui täiendav tähtaeg oma kohustuste tasumiseks enne, kui tema andmed registris avalikuks saavad. 

Suletud maksehäire infot hoitakse avalikult üleval kuni viis aastat. See tähendab, et isegi, kui tasusid oma võlad mingi aja jooksul lõplikult ära, näevad krediidiandjad ja teisedki veel aastaid hiljem, et sul on olnud minevikus maksete tasumisega probleeme. Kuigi paljud loodavad, et võlanõude aegumise korral kustub see automaatselt ka maksehäireregistrist, siis tegelikult hoitakse selliseid maksehäireid avalikult üleval kuni 15 aastat, ehk nii kaua võib registrist leitav maksehäire mõjutada ka isiku edasist elu uute laenude saamisel.  

Vastavalt Creditinfo statistikale oli 2023. aasta lõpu seisuga Eestis ligi 57 000 kehtiva maksehäirega eraisikut, kel oli kokku ligi 130 000 kehtivat maksehäiret, mille keskmine summa ehk võlg ühe eraisiku kohta oli 2514 eurot.

Seega on oluline mõista maksehäire olemust ja sellest tulenevaid võimalikke tagajärgi, eriti kui on tulevikus soov võtta laenu või liisingut või kasutada erinevaid finantsteenuseid. Maksehäireregistrisse sattumist saab aga vältida vaid nii, kui tasuda arved tähtaegselt või võtta majanduslikult raskel ajal ise esimesel võimalusel ja otse ühendust oma krediidiandjaga, et leida üheskoos võimetekohasem kohustuse tagasimaksmise viis.