Vastutustundlik laenamine – kelle õigus ja kelle kohustus?
19 märts 2024
Kui olete saanud sõnumi, mille saatjaks on SveabankEE või milles viidatakse sveaarved.com aadressile, siis on tegemist petusõnumiga ja soovitame tungivalt antud sõnum kustutada, saatja blokeerida ning linkidel mitte klikkida!
Avaldatud teisipäev, 09 aprill 2024 14:20
Kas Sina oled viimasel ajal oma tutvusringkonnas märganud, et inimesed reisivad kordades tihemini kui varasemalt? Seda mõtet toetab igati Statistikaameti viimane uuring, mis toob välja, et eelmisel aastal käidi välisreisidel lausa 40% rohkem kui aastal 2022.
Kuigi tõenäoliselt avaldas reiside arvu tõusule mõju koroonapandeemiast tingitud piirangute lõppemine, on see siiski märkimisväärne kasv arvestades, et majanduses on viimastel aastatel valitsenud pigem keerulised kui lõbusad ajad. Lisaks ei ole euribor vahepeal olulist langustrendi näidanud ega majapidamiste laenukoormat vähendanud.
Kui vaadata välisreiside kõrval ka siseturismi muutust, mis kerkis üle-eelmise aastaga võrreldes 20%, siis tekib õigustatud küsimus – kus täpsemalt või kelle hulgas need keerulised majandusolud on ja kuidas nii paljud inimesed saavad endale reisimist lubada? Kuigi ühest vastust sellele küsimusele ei ole, on teada, et sügava koroonapandeemia ajal hakkasid inimeste hoiused ja arvelduskontodel seisev raha kasvama. Osalt seepärast, et paljud võtsid välja oma teise pensionisamba makseid ning teistel jäi reisimiseks planeeritud raha oma saabuvaid võimalusi ootama. Seega võib oletada, et mingis mahus on tänased reisid sponsoreeritud möödunud aastate kogumispuhvrist.
Samas peame tõdema, et lisaks kogunenud rahatagavarale on siiski väga palju inimesi, kes rahastavad oma reisiplaane hoopis laenuraha abil. Ka meie oleme viimasel ajal täheldanud, et võrreldes varasemaga on hüppeliselt tõusnud eraisikute laenutaotluste arv, mille eesmärgiks on puhkus või reisimine. Kuna puhata saab pikemalt või lühemalt nii Eestis kui ka välismaal, siis varieeruvad taotlusteski olevad summad sadadest eurodest tuhandete eurodeni. Seejuures ei pruugi hinnad sihtkohapõhiselt erineda, sest paariöine spaapuhkus Eesti tunnustatud hotellikompleksis võib rahakotist välja viia sama summa, mis välismaa kuurorthotelliski viibides. Seepärast ei tasu lasta end heidutada mõttest, et paljudel on reisimisvõimalused lihtsasti kättesaadavad.
Millal on aga mõistlik võtta laenu puhkamise või reisimise eesmärgil? Tegelikult ei ole vahet, mis otstarbel laenu võtta, sest sõltuvalt olukorrast, võib laenuraha olla ainus viis, mis soovitud tulemuse toob. Näiteks, kui telefon kukub maha ja läheb katki nii, et sellega helistamine ei ole enam võimalik, kuid Sinu töö hõlmab iga päev tihedat telefoniga suhtlemist, on ainus väljapääs uue ostmine. Kui koheselt uue ostmine käib aga üle jõu ja kõige odavamat varianti ka ei soovi, ongi kaks lahendust – kas loobuda mõneks ajaks telefonist ja tööst või osta telefon laenurahaga. Ka puhkamise või reisimise eesmärgil võetud laenukohustus võib olla mõistlik olukorras, kus inimene on totaalselt ületöötanud ja ainus viis sellest väljatulemiseks ongi pikem taastumispuhkus piiri taga. Ühtlasi, kui töö on seotud loovuse, inspiratsiooni või uute ideede genereerimisega, võib samuti olla määrava tähtsusega erinevate riikide külastamine.
Olulisem eesmärgist on siiski inimese enda vastutustundlik suhtumine laenamisse ja võimekus võetud laen tagasi maksta, ehk kui tead, et sinu majanduslik olukord on piisavalt hea ja uueks kohustuseks on igakuises eelarves ruumi, siis võib laen õigel ajahetkel osutuda päästerõngaks või mõistlikuks investeeringuks iseendasse. Kindlasti ei ole vastutustundlik ega mõistlik laenata raha puhkamise eesmärgil siis, kui tegelikud väljavaated laenu tagasimaksmiseks on pigem kehvemapoolsed ning iga kuu elatakse palgapäevast palgapäevani nii, et kuu lõpus on raskusi söögiraha leidmiseks või vajalike arvete tasumiseks.
Üldiselt peaks jälgima juba laenu taotlemisel, et igakuine kulude ja tulude suhe jääks 40/60 piiridesse, kus regulaarsete finantskulude (igakuised kodulaenu, autoliisingu, tarbimislaenu ja muude laenude maksed) summa moodustaks maksimaalselt 40% kuu sissetulekust. Ideaalmaailmas võiks aga sinna 40% piiridesse sisse arvestada ka igakuised maksed kommunaalkulude, sideteenuste, kindlustuse, huviringide jms eest ning 60% võiks jääda muudeks väljaminekuteks nagu kulu toidule, meelelahutusele, puhkamisele, tarbekaupadele jm.
Seega ei ole vahet, mis otstarbel planeeritakse laenu võtta, sest eesmärgi täitmisest olulisem on laenamisega seotud protsesside ja tagajärgede mõistmine ning aus hinnang oma laenuvõimekusele, ehk kas Sul päriselt on ka võimalik igakuiselt laenu tagasi maksta.
Oluliste laenudega seotud tähelepanekute ja soovitustega saab tutvuda meie kodulehel svea.ee.