Arvuta välja oma ettevõtte tegelik krediidiperiood

Avaldatud | Muu

Iga äri üheks osaks on tegelemine võlglastega – maksetähtaegadest olenemata ei saabu Sulle kuuluv raha õigeaegselt. Tegelikkuses võiksid tõenäoliselt oma klientidele võimaldada pikemaid krediidiperioode, kui arvad. Antud postitusest leiad valemi ja nipid, mille abil saavutada parem kontroll laekumiste üle.

Hilinemisega saadetud ja ebaselgete terminitega arved

Igas ettevõttes on mõned kindlad kliendid, kes on kurikuulsad hiliste maksete tõttu. Üheks põhjuseks, miks nad alati hilinevad, võib olla Sinu harjumus tarnija ja ettevõtjana. Tõenäoliselt saaksid lubada pikemaid maksetähtaegasid. Tüüpiline viis, kuidas võlglasi saada, on saata arve hilinemisega – näiteks arvel lubatud 10 päeva asemel jääb kliendile tegelikkuses maksmiseks aega 5 päeva. Teine võimalus on kirjutada ebaselgete terminitega arveid. Näiteks, mida tähendab „30 päeva neto“? Enamus inimesi tõenäoliselt ei mõista selle sisu ja seetõttu jätavad selle tähelepanuta.

„Neto“ ei tähista päevasid, vaid hoopis summat ning antud maksetähtaega kasutatakse sularahaga arveldamisel. Tänapäeval aga ei toimeta pea ükski ettevõte sularaha soodustustega. Maksetermin „30 päeva neto“ on aga säilinud, hoolimata sellest, et vähesed selle sisu mõistavad.

Teine segane termin on maturity ehk lõpptähtaeg, mis ajaks peab olema arve tasutud. Eriti segaseks muutub olukord siis, kui ettevõtjad kirjutavad arvele nii lõpptähtaja kui „30 päeva neto“. Ka seda tuleb ette. Topeltsõnum ja kaks erinevat lähenemist – kumb siis maksjale kehtib?

 

Nipid selguse loomiseks

Üks lihtne soovitus on kasutada selget eesti keelt. Näiteks „Meile maksmisele kuuluv summa …€ selleks kuupäevaks“ või „See summa on jõudnud meie pangakontole … kuupäevaks“.

Lisanipp on saata meeldetuletus koheselt peale maksetähtaja ületamist ja mitte jääda ootama. Peale meeldetuletuse saatmist ei ole mõtet rohkem sarnaseid märguandekirju saata – Sa ei pea muutuma klientide raamatupidajaks või täiendavaks pangaks. Võlglastega tegelemiseks on teisi võimalusi ja ettevõtteid.

Muidugi, alati jäävad ka need kliendid, kes lihtsalt ei tasugi õigeaegselt, mitte kunagi. Tõenäoliselt on tegu nii Sinu poolt tehtud vigade kui kliendi keeruliste äritegemise põhimõtete koosmõjuga, kuid see tähendab, et pead oma raha asjatult kaua kinni hoidma. Aga mis on selle kulu Sinu ettevõttele tegelikult?

Nii saad arvutada oma ettevõtte tegelikku krediidiperioodi:

Löö kokku kõik oma hetkel õigeaegselt laekumata arvete summad (ehk arve on väljastatud, aga pole toimunud laekumist), jaga see summa oma aastase käibega ja korruta 360-ga. Arvutuse tulemusel saad vastuseks päevade arvu, näiteks 45 päeva. See tähendab, et keskmiselt pakud oma klientidele 45-päevalist krediidiperioodi.

Teades oma praegust krediidiperioodi, saad endale määrata eesmärgi seda langetada näiteks 35 päeva peale ehk vähendada perioodi 10 päeva võrra. Hea on aega teada, kui palju need 10 päeva Sulle väärt on.

Selle teadasaamiseks tee järgmist: korruta need 10 päeva (või mõni muu soovitud päevade arv) oma aastase käibega ja jaga 360-ga. Vastuseks saad summa eurodes.

Need ettevõtjad, kes antud valemite mõju mõistavad, saavad kõvasti motivatsiooni juurde oma harjumuste muutmiseks ehk arvete kiiremaks väljastamiseks ja selgete terminite kasutamiseks. On parem, kui Su raha töötab Sinu ettevõtte heaks, mitte ei ole kinni kusagil õhus, pelgalt summana ühel paberilehel. 

Avaldatud